Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11529
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1097
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.07.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub 10 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11523-11532, mis paiknevad kahes rühmas, kumbki rühm koosneb viiest kääpast. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased. Kääbaste läbimõõt jääb vahemikku 7-10 m. Kääbaste kõrgus on erinev jäädes vahemikku 0,4-1,4 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber on jälgitavad osaliselt või pole jälgitavad. Kääbas reg nr 11529 kõrguseks 1,4 m, pikkuseks 10 m, laiuseks 8 m. Kääpa ümmargune kuju on muutunud seoses kunagiste ebaprofessionaalsete kaevamiste tagajärjel. Kääpal on mitu vana, sammaldunud kaevamisjälge. Kääpal ei kasva ühtegi okaspuud, eelmise sajandi 90-ndate aastate alguses toimus siin kooskõlastamata harvendusraie.

Sisestatud: 16.01.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestise reg nr 11523-11532), mis paikneb Ahja lisajõe Lutsu jõe orust itta hargneva jääsulavete oru põhjaveerul ja terrassil.

Sisestatud: 19.09.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub ta I aastatuhande II poolde. Kääpaid Kiisa külas on mainitud J. Jungile saadetud kirjades (käsikiri Ajaloo Instituudis). Lähemalt on kääpaid Kiisa külas kirjeldanud O.Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 40 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kääpaid olevat kaevatud (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.09.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.