Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11535
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 699847.11
Y-koordinaat 6442403.67
Mälestise vana number 999
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.04.19

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas on üsna ebamääraste piirjoontega, madal ning laugete nõlvadega. Tema läbimõõt on 6 m, kõrgus 0,4-0,5 m. Kääbas on hästi säilinud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Maastikuliselt paikneb kääbas Võhandu ürgoru vasakul pervel, nõrgalt lainjal tasandikul. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11535-11538).

Sisestatud: 08.11.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääbastikku (mälestised reg nr 11535-11538) on kirjeldanud A. Suik (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääpas olevat olnud kõik terved ning paiknenud hõreda männimetsa all, üksteise läheduses. Kraav kääbaste ümber olevat olnud jälgitav. Passi koostamise ajal 1973. a leiti teadaoleva kolme kääpa lähedusest veel üks kääbas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.