Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11541
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht on fikseeritav ainult kallakul, nõlva ülaosas, kui maapind muutub tasaseks kultuurkiht lõpeb. Alaosas piirneb asulakoht ojaga. Asula ala langeb umbes 20 m Jaanikese-Rahumäe teest kirde pool, ulatused piki nõlva ligikaudu 100 m kirde poole. Asulakoha alal on maapind liivane, värvuselt pruunikashall. Kohati esineb söetükke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Mälestis paikneb Pahtapää oja läänekaldal, alaneval nõlval.

Sisestatud: 08.11.2012.

Mälestise ajalugu


Muistise võib leidude järgi dateerida keskaega (13.-16.saj) Muistise avastasid 7. mail 1996. a arheoloogid A. Tvauri ja A. Vindi. Asulakoha ala oli avastamise ajal küntud põllu all. Leiti keraamikat ja tuleraud. Küla tuumik on märgitud samale kohale ka aastast 1681 pärineval kaardil. Mälestisel on koostatud pass 1996. a.

Sisestatud: 08.11.2012.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Räpina kihelkonna põhjaotsa 7. mail 1996. aastal.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.02.2015.