11543 Ohverdamiskoht "Maarjamägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Ohverdamiskoht "Maarjamägi" |
|---|---|
| Mälestise registri number | 11543 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 05.01.1998 |
| Registreeritud | 05.01.1998 |
| Mälestise vana number | 1073 |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(2)
Inspekteerimise kuupäev: 10.10.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
|
Mälestise kirjeldus Ohverdamiskohast on säilinud vaid tema loodepoolne osa, mida rahvapärimuses tuntaksegi ohverdamiskohana. Säilinud osa on loode-kagu suunas piklik. Tema ligikaudne pikkus on 60 m, laius 36 m ja kõrgus kagu otsas ligi 2 m, loodepool aga 3 m ning ida pool vaid 1,5 m. Küngas on kaetud murukamaraga. Edelapoolses osas on rida suuri kive, üksikuid kive on ka künka keskosas. Mäe pinda on kahjustatud erineva suurusega aukude kaevamisega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Ohverdamiskoht paikneb endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Ohverdamiskoht asub Tammiste-Tootsi teest loodepool. Maastikuliselt asub ohverdamiskoht lainjal tasandikul, ümbruskonnast veidi kõrgemal künkal. |
|
Mälestise ajalugu Küngas on ohverdamiskohana aktiivses kasutuse olnud nähtavasti II aastatuhandel. Ohverdamiskohta on mainitud J. Jungile saadetud kirjas. Lähemalt on seda kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 40-41 (mõlemad käsikirjad Ajaloo Instituudis). O. Ugart märgib, et juba siis oli suurem osa nn „Maarjamäest“ ära kaevatud ja ära veetud. Alles oli vaid tema läänepoolne serv, mille kõrgus ulatus kuue meetrini. Mäe loodekallakul kasvas üks igivana pärn. Kruusaveol oli leitud inimese luid ja etnograafilisi esemeid. Rahvapärimuses on mägi oherdamiskoht, mida hiljem on kasutatud kalmena. Vanemad inimesed teadnud rääkida ka ohverdamisest. Jaaniõhtutel toodud siis sinna putru, piima, võid jmt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
|
Üldinfo Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel). |