Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11545
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht algab ojast 20 m kagu pool, Räpina-Arvu teest vahetult kirde pool ja Naha külavaheteest ligikaudu 150 m loode pool. Loode poole veidi alaneval põllul, kuni 170 m pikkusel ja kuni 70 m laiusel alal. Asulakoha alal on kultuurkiht tumehall, kohati esineb kompaktseid põlenud kivide ja söerikkaid laike (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.11.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Mälestis paikneb ligikaudu 9 km Räpina kirikust põhja pool, Naha oja lõunakaldal.

Sisestatud: 08.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistise võib leidude järgi dateerida hilisrauaaega ja ajaloolisse aega (11.-18.saj). Muistise avastasid 7. mail 1996. a arheoloogid A. Tvauri ja A. Vindi. Asulakoha ala oli avastamise ajal küntud põllu all. Leiti keraamikat. Mälestisel on koostatud pass 1996. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.11.2012.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Räpina kihelkonna põhjaotsa 7. mail 1996. aastal.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.02.2015.