Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11556
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 991
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kahest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11555-11556). Kääpa reg nr 11556 läbimõõt on ligikaudu 13 m ja kõrgus 2,1 m. Kääbas on ümmargune, tema kagu- ja lõunaküljed on üsna lauged. Kääbas on üsna lõhutud, millest tingituna on muutunud ka tema kuju ja kõrgus. Kääpa põhja- ja kirdekülge ning keskossa on kaevatud suurem laskurpesa. Kohaliku elaniku J. Rammo suulistel andmetel olevat sellesse kääpasse maetud 1941. a kaitselahingus langenud punaarmeelasi, kes hiljem olevat aga ümbermaetud. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11555-11556), mis paikneb Võru-Räpina maanteest põhja pool, vahetult Võhandu jõe ääres, nõrgalt soostunud tasandikul.

Sisestatud: 14.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11555-11556) on lähemalt kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 29 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et suurema kääpa kõrgus on 1,5 m ja väiksema kõrgus 0,75 m. Mälestisele on 1972. a septembris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.12.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.