11558 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11558 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 700564.59 |
Y-koordinaat | 6441760.17 |
Mälestise vana number | 993 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 25.08.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub neljast ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11557-11560). Kääpa reg nr 11558 läbimõõt on ligikaudu 10 m ja kõrgus 1,2 m. Kääbas on ümmargune, üsna ühtlaselt kõrgemate, järsemate nõlvadega, kuigi lõunakülg on siiski mõnevõrra madalam ja laugem, kusjuures kääpa piirjoon lõunajalamil on üsna ebamäärane. Kääpa põhjaosas ja põhjanõlval, samuti kaguosas võib märgata madalaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11557-11560), mis paikneb Võru-Räpina maanteest loode pool, vahetult Võhandu jõe ääres. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11557-11560) on lähemalt kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 29 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kääpaid on kaevatud, kuid ei teata, kes ja millal kaevas ning milliseid leide sealt saadi. Mälestisele on 1972. a septembris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |