Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11563
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 998
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub kolmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11561-11533). Kääpal reg nr 11563 kasvab üksik suur mänd, mis on looduskaitse all. Kääbas on põlluharimisega ovaalseks küntud, kuid algselt on ta siiski olnud ümmargune. Praegu on kääbas loode-kagu suunas piklik, pikkusega 7 m, laiusega umbes 4-5 m ja kõrgusega 0,7-1 m. Rahvapärimuses on see koht tuntud „Kindralihaua“ nime all. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11561-11563), mis paikneb Võru-Räpina maantee ja Jaama-Rahumäe teeristist loode pool. Maastikuliselt paikneb kääbaskalmistu saviliivasel künklik-lainjal tasandikul, Võhandu jõe orust ligi 150 m lõuna pool.

Sisestatud: 13.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11561-11563) on lähemalt kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 29 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kääpad on ümberringi küntud, mistõttu on muutunud nende kujugi. Ka olevat neid asjaarmastajad kaevamas käinud, kuid leidude kohta puuduvad andmed. Rahvapärimuses räägitakse, et kääbas reg nr 11563 alla olevat maetud keegi rootsi kindral, millest ka koha nimetus „Kindralihaud“. Mälestisele on 1972. a septembris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.12.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.