Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Ristimäe kivikalme"
Mälestise registri number 11580
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1229
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmest on järel ainult jäänused, mis moodustavad loode-kagu suunas pikliku kühmu, kuhu põllult rohkesti nii suuri kui väikesi kive on peale veetud. Vaid piki kivise ala serva, põhja-lõuna suunas on topelt kivide rida, mille väline sirge serv on ida pool. See võiks olla säilinud tarandite müüridest. Need kivid on suured ja maa sees. Kündmata ala mõõtmed on: pikkus 25 m, laius kõige laiemast kohast 6 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme paikneb Karste-Kitse teest lõuna pool. Maastikuliselt asub kalme kõrgel künkal, kalme idanurga juurest hakkab maapind küllalt järsult kagu ja ida suunas langema.

Sisestatud: 15.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalme on ära märgitud 1925. a K.Laja poolt koostatud Kanepi kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses lk 7 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus mainitakse, et kalme on 1924. a täielikult ära hävitatud. Leide pole sealt teada. Mälestisele on koostanud passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks
50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 07.09.2007.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Kanepi kihelkonda 26. septembril 1996.aastal.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.02.2015.