Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11584
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1225
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme kerkib ümbritsevast maastikust esile madala, 0-5-0,7 m kõrguse, kuid järskude servadega kühmuna, millel kamara seest paistab rohkesti kivinukke. Kalme on veidi ovaalse kujuga. Mõõtmed on ida-lääne suunas 24 m ja põhja-lõuna suunas 20 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme paikneb Saverna-Jõksi maantee ja Mügara oja vahelisel alal. Maastikuliselt asub kalme kahe põhja-lõunasuunalise vooretaolise kõrgendiku vahel orus. Kalme ümbruses on madal, avatud maastik.

Sisestatud: 15.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet on kirjeldanud 1921. a V. Raid Kanepi kihelkonna kirjelduses lk 33-38 (käsikiri Ajaloo Instituudis), loendades siin viis kalmet. 1925.a kirjeldas nimetatud kalmeid uuesti K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 10-12 (käsikiri samas) ,kes loetles neli kalmet. Mügra piirkonna kalmetest on jõudnud Viljandi muuseumi ka mõned leiud, kuid pole andmeid, millisest kalmest need pärinevad. Mälestisele on 1977. a veebruaris koostanud passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Kaitsevööndi piirid on täpsustamisel ja kohandamisel antud mälestise vajadustele.

Sisestatud: 30.04.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.02.2015.