Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11599
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 249-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.05.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on ümmargune, küllalt väike 5 meetrise läbimõõduga kühm, mis tõuseb ümbrusest 50 cm kõrgemale. Sambla all on märgata tihe kivilade (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme kuulub 20 kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 11585-11604). Kalmed paiknevad Saverna-Jõksi maanteest lääne pool. Maastikuliselt paiknevad kalmed põhja-lõunasuunalise seljandiku idapoolsel veerul, kus maapind on laugjam. Kalmetest lõunakaares voolab teega paralleelselt orus lõuna suunas Vagula järve suubuv Pühajõgi. Kalmetest lõunapoolsemad on reg nr 11585-11590, mis asuvad avatud maastikul, kalmed reg nr 11591-11592 asuvad avamaastiku ja metsase ala piiril, kalme reg nr 11593 asub maantee servas madalal alal ning üksteist põhjapoolset kalmet, reg nr 11594-11604 asuvad 1,5 m kõrgusel kitsal liivaseljandikul põhja-lõunasuunaliselt reas.

Sisestatud: 02.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmed (reg nr 11585-11604) kuuluvad sealt saadud leidude ja ehituse järgi otsustades I aastatuhande I poolde. Kalmeid on kirjeldanud 1921. a V. Raid Kanepi kihelkonna kirjelduses lk 33-35 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kes on loendanud siin viis kalmet. 1925. a on kalmeid uuesti kirjeldanud K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 10-12 (käsikiri samas), kes kirjeldab nelja kalmet. Mügra kalmetest on jõudnud mõned leiud Viljandi muuseumi. Mälestisele on koostanud 1975. a oktoobris passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.02.2015.