Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11606
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1230
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on piklik-ovaalse kujuga. Kalme mõõtmed on ligikaudu 50 x 20 meetrit. Kalme läänepoolne serv kerkib esile järsu astangune, idapoolne serv sulandub laugjamalt ümbritseva maapinnaga kokku. Kalmest paistab välja suuri kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme paikneb Pikkjärve kõrgel, läänepoolsel kaldal.

Sisestatud: 18.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub I aastatuhande I poolde. Kalmet kaevas 1886. a balti-saksa harrastusarheoloog C. Grewingk, millest on säilinud käsikirjaline aruanne Ajaloo Instituudis. Kalmest saadi luid ja leide, mis aga on kõik kaduma läinud. Kivikalme on ära märgitud 1925. a K. Laja poolt koostatud Kanepi kihelkonna kirjelduses lk 6-7 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud 1975. a märtsis passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.12.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 07.09.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.02.2015.

z