Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11608
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1231
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 13.07.18

Inspektor: Põlvamaa vaneminspektor, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kuna kalme on rajatud looduslikule seljandikule, siis tõuseb ta ümbrusest küllalt tugevasti esile. Lõunaküljest on kalme seetõttu üle meetri kõrge, põhjakülg on veidi madalam ja laugjam. Kalmest on säilinud ida-lääne suunas umbes 20 m, vastassuunas 15 m. Võimalik, et varem on kalme ulatunud kaugemale ida poole, kuna seal leidub üksikuid kive maa sees. Kivilade on üldiselt tihedam lääneosas. Mingit korrapära kivide asetuses ei ole märgata. Kalme lääneservale on veetud põllult suuri kive, mis moodustavad valli (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme paikneb Väike-Nipi talust lääne pool, vahetult külavahetee ääres. Maastikuliselt paikneb kivikalme ida-lääne suunalise madala seljandiku lääneotsal. Kalmest lõuna pool voolab väike oja.

Sisestatud: 18.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavast I aastatuhande I poolde – II aastatuhande algusesse. Kivikalme on ära märgitud 1925. a K. Laja poolt koostatud Kanepi kihelkonna kirjelduses, lk 5 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Sealsetel andmetel on kalme lõunapoolsest servast leitud kündmisel luid. Mälestisele on koostanud passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 18.12.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 08.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.03.2015.