Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11609
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1232
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kääpakuhjatise olemasolu.
Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on loodest kagusse piklik, tema pikkus selles suunas on 26 m, laius 20-21 m loodeosas ja 12 m kaguosas. Kääpa kõrgus on loodepool 2 m ning kaguosas 1,5 m. Kääbas on pealt kumer, laugemate nõlvadega. Kääpa lääne-, kagu- ja loodeosas esineb madalaid sammaldunud auke. Kääpa pinnale on põllult toodud kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.12.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kääbas paikneb Valgjärve-Tamme maanteest lääne pool. Maastikuliselt asub kääbas Otepää kõrgustiku künklikus maastikus, kahe kõrgema künka vahelises nõos.

Sisestatud: 17.12.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas võiks kuuluda II aastatuhandesse. Kääbast on lähemalt kirjeldanud V. Raid Kanepi kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 47 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et rahvasuus tuntakse kääbast sõjakääpa nime all. Leidude kohta puuduvad andmed. Mälestisele on 1979. a oktoobris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.12.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 13.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 27.02.2015.