Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11614
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1236
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on madal, laugete nõlvadega, pealt kumer. Kääpa lõunakülg on laugem kui põhjakülg. Kääpa läbimõõt on 7 m, kõrgus 0,5-0,6 m. Kääpa keskosas on madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbas paikneb Vooreküla-Puskaru maanteest edelas, okaspuumetsas. Maastikuliselt paikneb kääbas kõrgemal looduslikul seljakul Karilatsi jõest 40-60 m lõuna pool liivasel alal. Kääbas paikneb kivikalmetest (mälestised reg nr 11613-11614) edela pool.

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Karilatsi külas paiknevaid kivikalmeid on kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1921. a (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades seejuures kolme kivikalmet. Mälestistele passi koostamisel selgus, et tegelikult on siin kaks kivikalmet ja üks kääbas. Mälestisele on passi koostanud 1973. a septembris arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 26.02.2015.