Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11615
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1239
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11615-11619), mis paikneb Vooreküla-Puskaru maanteest edelas, okaspuumetsas. Maastikuliselt paikneb kääbaskalmistu liivasel alal.

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11615-11619) I aastatuhande II poolde. Karilatsi kääbaskalmistule on viidatud J. Jungile saadetud kirjades, kus neid on peetud sõjaaegseteks kääbasteks (käsikiri Ajaloo Instituudis). O. Ugart mainib 1922. a Põlva kihelkonna kirjelduses lk 35, et 1921. a olevat Karilatsi kääpaid kaevanud keegi võõras, kuid kaevamist tulemuste kohta puuduvad andmed (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1963. a inspekteeris kääpaid arheoloog S. Laul. Mälestisele on koostatud pass 1972. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 26.02.2015.