Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11620
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 310-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.06.2008.

Mälestise kirjeldus


Antud kääbas asub metsatee paremal küljel Maarja küla poolt tulles, on ümmarguse põhiplaaniga, läbimõõt 8 m ja kõrguseks 0,4 m. Kääpa teepoolne külg on metsatee tõttu mõnevõrra madalamaks sõidetud. Kääpa keskele on kunagi kaevatud väike lohk, mis on praeguseks sammaldunud.

Sisestatud: 13.06.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaste grupi, kuhu kuulub 5 kääbast kõige loodepoolsem kääbas.
Kääpad jäävad Saesaare veehoidlast lääne poole ja asuvad riigimetsas, kinnistu nimetus Kiidjärve metskond nr 31. Kääbaste juurde saab sõita Taevaskoja-Kiidjärve teelt Maarja bussipeatuse juurest paremale pöörates. Enne Maarja küla pöörata vasakule metsateele, 200 m järel ongi kääpad.

Sisestatud: 10.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 13.06.2008.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 26.02.2015.