Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11625
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 316-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on halvasti säilinud, tegemist on kõrgema alaga ümbritseval maastikul, kääpa kõrgus on 0,3-0,4 m ja pikkus 8 m ning laius 7 m.
Kääpal kasvavad puud, mis on ühtlasi aidanud kääpal säilida küllaltki tihedas elukeskkonnas.

Sisestatud: 28.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub Kiidjärve külas Rööbingu majapidamise lähedal.

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise ajalugu


Matmispaik I aastatuhande II poolest.

Sisestatud: 10.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise aktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 28.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 26.02.2015.

z