Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbaskalmistu
Mälestise registri number 11626
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 315-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbaskalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 11.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kääbaskalmistu pärineb I aastatuhande poolest.
Lagedal alal on tegu endise kääbaskalmistu asemega, kus võib olla säilinud arheoloogilist leiumaterjali.
Kääbaskalmistu on ilmselt lõhutud kõrgepingeliini rajamisega nõukogude võimu perioodil. Kääpad, mida on loendatud neli, on säilinud metsa servas puude all. Kääpad on keskmise suurusega, läbimõõt 6-8 m ja kõrgus maksimaalselt 0,4 m.
Kaitse all tuleb hoida metsa servas asuv 50 x 50m maa-ala, mis jääb Kiidjärve-Saesaare teest mõnikümmend meetrit lõuna suunas. Samutil laieneb kaitse metsas asuvatele säilinud kääbastele (vt Lisa 1 Skeem 2) mälestise piiri. Kääbaskalmistu asub praegu eramaal, kinnistul nimega Segametsa.

Sisestatud: 16.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m mälestise piirist .

Sisestatud: 16.04.2008.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 26.02.2015.