Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Vassõja mägi"
Mälestise registri number 11628
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb Ahja jõest mitte kaugel, kõrgemal seljandikul, mis on kaetud okaspuudega. Ida poole hakkab maastik Ahja jõe suunas langema, läänesuunal, tasandikul asub suurem põllumassiiv. Matmispaiga suurus koos võimalike leidude alaga on 8100 ruutmeetrit.

Sisestatud: 10.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kalmistu paikneb vahetult Põlva-Reola ja Äkste-Häätaru maanteede ristumiskohast kirde poole.

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu oli kasutusel külakalmistuna arvatavalt ajavahemikul 13.-18. sajandil. Arheoloogilisi kaevamisi kalmistu alal pole teostatud.

Sisestatud: 10.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 10.03.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Inspektsioonist Tartu maakonna lõunaossa ja Põlva maakonda 13.-15.05.1994. a.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 26.02.2015.