Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Mälestise kirjeldus

Kalme on madalam, murukamaraga kaetud küngas, kus on rohkesti suuremaid ja väiksemaid raudkive. Kalme pikkus loode-kagu suunas on 16 m, vastassuunas 13 m ja kõrgus ümbritsevast maapinnast 0,3-0,4 m. Kalme pind on üsna lohklik. Kõik lohud on vanad ja praeguseks kaetud kamaraga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Mälestise asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kivikalme asub Tartu Petseri raudteest edela pool. Maastikuliselt asub kivikalme nõrgalt lainjal tasandikul, põllu ääres.

Mälestise ajalugu

Kivikalme kuulub I aastatuhande I poolde. 1967. a inspekteeris arheoloog S. Laul Leevi küla kalmeid (inspektsiooni aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisel on koostanud passi 1979. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.