11631 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 11631 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 674189.15 |
Y-koordinaat | 6449785.98 |
Mälestise vana number | 1238 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 29.02.24
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus 1. Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu; |
Kirjeldus Kalme kujutab endast kivivare, mille pikkus loode-kagu suunas on umbes 51 m ja laius ulatub 5-7 m. Kohati, 27. ja 30. meetri vahelisel alal kivikate puudub. Kuna kivid on enamasti maapinnal ja vaid õige vähe maa sees, siis kivivare kõrguseks on suuremate kivide kõrgus, mis on keskmiselt 0,4-0,7 m. Kivid on asetatud küll loode-kagu suunalises reas, kuid üsna ebakorrapäraselt ning mingit tarandimüüri jälgida ei saa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kivikalme asub Tartu Petseri raudteest kirde pool, kääbaskalmistust (mälestised reg nr 11632-11659) edelas. Maastikuliselt asub kivikalme nõrgalt lainjal tasandikul, metsa servas. |
Ajalugu Kivikalme kuulub I aastatuhande I poolde. Kivikalmet (mälestis reg nr 11631) on kirjeldanud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 28-32 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus on märgitud, et Leevi külas Soe talu maal, metsaserval ja põllu ääres on kivikalme, mis on kujult ümmargune. Kalme koosneb väikestest ja suurtest kividest, mis paistavad olevat nagu põhja-lõuna suunas reas. Kalme kõrgus on olnud kuni 1 m. Kalmest olla leitud potitäis raha, mistõttu teda ka „rahaauguks“ on nimetatud. 1967. a inspekteeris arheoloog S. Laul Leevi küla kalmeid (inspektsiooni aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisel on koostanud passi 1979. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |