Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11631
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 674189.15
Y-koordinaat 6449785.98
Mälestise vana number 1238
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: ekslikult kaitse all

Paikvaatluse kuupäev: 29.02.24

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


1. Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu;
2. Kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 08.04.2008.

Kirjeldus


Kalme kujutab endast kivivare, mille pikkus loode-kagu suunas on umbes 51 m ja laius ulatub 5-7 m. Kohati, 27. ja 30. meetri vahelisel alal kivikate puudub. Kuna kivid on enamasti maapinnal ja vaid õige vähe maa sees, siis kivivare kõrguseks on suuremate kivide kõrgus, mis on keskmiselt 0,4-0,7 m. Kivid on asetatud küll loode-kagu suunalises reas, kuid üsna ebakorrapäraselt ning mingit tarandimüüri jälgida ei saa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kivikalme asub Tartu Petseri raudteest kirde pool, kääbaskalmistust (mälestised reg nr 11632-11659) edelas. Maastikuliselt asub kivikalme nõrgalt lainjal tasandikul, metsa servas.

Sisestatud: 07.01.2013.

Ajalugu


Kivikalme kuulub I aastatuhande I poolde. Kivikalmet (mälestis reg nr 11631) on kirjeldanud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 28-32 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus on märgitud, et Leevi külas Soe talu maal, metsaserval ja põllu ääres on kivikalme, mis on kujult ümmargune. Kalme koosneb väikestest ja suurtest kividest, mis paistavad olevat nagu põhja-lõuna suunas reas. Kalme kõrgus on olnud kuni 1 m. Kalmest olla leitud potitäis raha, mistõttu teda ka „rahaauguks“ on nimetatud. 1967. a inspekteeris arheoloog S. Laul Leevi küla kalmeid (inspektsiooni aruanne Ajaloo Instituudis). Mälestisel on koostanud passi 1979. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 08.04.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.02.2015.