Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11659
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 674300.37
Y-koordinaat 6449952.64
Mälestise vana number 2643
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.05.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.07.2008.

Kirjeldus


Kääbastik (mälestised reg nr 11632-11659) koosneb 26 ümmargusest ja kahes piklikust liivast kuhjatud kääpast. Kääpad asetsevad kahes paralleelses kirde-edelasuunalises reas. Kääbas reg nr 11659 on numeratsiooni järgi, Raudsepa kinnistul järjekorras 13 kääbas. Asub edelast-kirdesse liikudes kääbaste vasakus reas (vt Skeem 2). Kääbas on suhteliselt väikeste mõõtmetega, tema läbimõõt 6 meetrit ja kõrgus vaid 0,4 m. 1972. aasta mälestise passi andmetel on kääpale kaevatud madal lohk.

Sisestatud: 04.07.2008.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11632-11659), mis paikneb Tartu-Petseri raudteest kirde pool. Maastikuliselt paikneb kääbaskalmistu Leevi ja Ahja jõe vahelisel, peaaegu lausikul veelahkmetasandikul.

Sisestatud: 07.01.2013.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut Leevi külas Soe ja Pulga talu metsas on maininud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 28-29 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Rahvapärimuses peetakse neid rootsi sõja ehk Põhjasõja aegseteks matusepaikadeks, kusjuures ühte ritta olevat maetud vene, teise rootsi sõdurid. Eesti Vabariigi aastatel (1918-1940) olevat Soe talu metsas olevaid kääpaid kaevanud keegi võõras mees, kas ta ka midagi leidis ei teata. Hiljem peale võõra lahkumist olevat kohalikud elanikud kohta vaatama läinud ja leidnud kaevatud kääpast savinõukilde. Kääpaid on palju kaevatud ka varanduseotsijate poolt, kes lootnud nendest raha leida. Ka kääbaste lähemas ümbruses on palju sissekaevatud lohke. 1967. a inspekteeris kohta arheoloog S. Laul (inspektsiooniaruanna Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud 1972. a juunis passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 17.02.2015.