Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 11660
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 342-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.04.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Martti Veldi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu tuumikala paikneb elektriliinide all. Osa kalmistust jääb talu hoonete alla ja osa teisel pool maanteed asuvale põllule.

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Maastikuliselt paikneb kalmistu madala, soise ala kõrval, kusjuures kalmistu alal maapind tõuseb.

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu on kasutusel olnud 15.-18. sajandil külakalmistuna. Maaomanik A. Siilbeki suulistel andmetel olevat 1948. a arheoloogid mälestist kaevanud. Leitud juhuleide. Kultuurkihi iseloomu määramiseks tehti 2010. a arheoloogide Heiki Valgu ja Martti Veldi poolt mõned prooviaugud, mis näitasid, et segi küntud künnikihi all (30-40 cm) vahetult loodusliku devoniliiva peal on õhuke põlenud luude ja söetükkidega matusekiht (Mälestise ajalugu on koostatud inspekteerimise andmetel).

Sisestatud: 07.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks
50 m maa-ala mälestise piirist alates.

Sisestatud: 14.03.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.02.2015.