Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Tõrva ahju ase"
Mälestise registri number 11661
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1244
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistuna on kasutatud kõrgemat looduslikku küngast, mis on kaetud murukamaraga. Künka pikkus on 21 m ja laius praegu 18-19 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast ulatub kuni 1,5 m. Kalmistu on väga lõhutud, mõnevõrra paremini on säilinud tema kirde- ja idaosa, kus on vaid mõned suhteliselt väiksemad augud. Kalmistu edelapoolne osa on aga suures osas rikutud. Kõik rikkumised ja augud on vanad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Kalmistu paikneb Uniküla-Vastse-Kuuste maanteest vahetult idapool. Maastikuliselt paikneb kalmistu nõrgalt lainjal tasandikul.

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub 15.-18. saj kasutusel olnud külakalmistute hulka. Kalmistut on lähemalt maininud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 39-40 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Tõrvaahju kaevates olevat siit leitud luid ja esemeid, misjärel tõrvaaugus kaevamine lõpetatud. Üsna lõhutud oli olnud ta juba 1921. a ning tema piire oli raske kindlaks määrata. Mälestisele on koostanud 1979. a passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist alates

Sisestatud: 17.03.2008.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad rühmiti metsastel liivikutel jõekallastel, ümarkääpaid on ka jõgedest eemal. Paarikümne kuni saja meetri pikkustesse ja kuni 1 m kõrgustesse kääbastesse matmine lõppes u 9. sajandil. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga kuni 1 m kõrgusi kuhelikke, mille jalamil on tihti suurtest kividest ring. Kui pikk-kääbastesse asetati surnuid põletatult, siis ümarkääbastesse maeti neid põletamata.

Sisestatud: 17.02.2015.