Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11665
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 2647
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.03.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Kääbas kuulub neljast ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11662-11665). Kääpa reg nr 11665 läbimõõt on 9 m, kõrgus 0,8 m. Kääbas on üsna madal, laugete nõlvadega ja pealt lame. Kääpa keskel on madala sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11662-11665), mis paikneb Kiidjärve metskonna metsas, kirde-edelasuunalise mestatee ääres. Maastikuliselt paikneb kääbas Lootvina rabast kagu pool liivasel tasandikul.

Sisestatud: 07.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (mälestised reg nr 11662-11665) on nimetanud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a lk 21 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Neid kääpaid on nimetanud ka dr Rootsmäe oma kirjas 1968. a (kiri Ajaloo Instituudis), mainides, et Ahja-Metsküla-Koroka tee ääres, teest põhja pool on neli kääbast, milledest kaevamisel olevat leitud luid ja esemeid. Rahvapärimuses on kääpad tuntud rootsi sõjakääbaste nime all. Kääpale koostanud 1973. a passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 17.02.2015.