Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11687
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogolise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 18.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Kääbas reg nr 11687 on kääbaste grupis kõige kagupoolsem, jääb kääpast reg nr 11686 12 m kaugemale.
Kääbas on ümara kujuga, tema läbimõõt on 12 m ja kõrgus 1,2 m, kääpal kasvavad puud.

Sisestatud: 18.02.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbastegrupp koosneb neljast kääpast (mälestised reg nr 11684-11687) ja jääb suurest kääbaskalmistust Koolmajärve ääres 500 m kagusse riigimetsamaale (maaüksus: Ilumetsa metskond nr 52). Kääbastest edela pool algab soine ala.

Sisestatud: 18.02.2013.

Mälestise ajalugu


Kääbas pärineb I aastatuhande II poolest.

Sisestatud: 18.02.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 17.02.2015.