Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11705
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 92-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu

Sisestatud: 05.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Tema läbimõõt on 11 m ja kõrgus praegu 1,2-1,3 m, varem on kääbas nähtavasti kõrgem olnud. Kääbas on järskude kõrgete nõlvadega, kusjuures kääpa põhjapoolne külg on järsem kui lõunapoolne külg. Kääpa kesk-, ida-, ja lääneoses esineb sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on jälgitav vaevu vaid põhjakaarte jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 05.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas paikneb Viluste-Lindora maanteest vahetult lääne pool. Kääpast lõuna poole jääb kääbas reg nr 11704. Maastikuliselt paikneb Kääbas künklikul tasandikul, kõrgema künka lael, mis on kaetud metsaga.

Sisestatud: 10.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid (mälestised reg nr 11704-11705) on kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 38 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et ühest kääpast (reg nr 11705) olla liiva võtmisel leitud luutükikesi. Mälestisele on passi koostanud 1974. a septembris arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 16.02.2015.