Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus "Lõimemägi"
Mälestise registri number 11719
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1310
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 19.02.2010.

Mälestise kirjeldus


Lõimemäena on kaitse all loode-kagu suunaline 130 m pikkune ning 40 m laiune kõrgem ala metsas. Hoolimata rahvapärasest nimetusest "Lõimemägi" sellel paigal mäele iseloomulikke tunnuseid ei ole. Lõimemägi on keset metsa üsna lage ala, kus võsa eriti ei ole. On vaid paar suuremat ja vanemat puud. 2009. aastal toimunud kevadise inspektsioonil oli maapinnal hästi jälgitav sirge ja pikk maakividest laotud rida. Konstruktsiooni päritolu ega vanust ei õnnestunud kindlaks teha. Arheoloogilisi leide ei ole Lõimemäelt seni saadud.
Lõimemäge võib liigitada pelgupaik-linnuste hulka. Pelgupaigad on pakkunud kaitset rahututel aegadel, pakku on mindud kas paksudesse metsadesse, sohu, rabasaartele või koobastesse – kohtadesse, mis asuvad asustatud paikadest eemal ja on raskesti ligipääsetavad. Tavaliselt pelgupaikadesse kaitseehitisi rajatud ei ole, linnused on aga sageli tugevasti kindlustatud.

Sisestatud: 19.02.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Lõimemägi asub Pärnumaal, Are vallas, Niidu külas, Tõnisete kinnistul (katastritunnusega 14901:002:0095).
Lõimemägi jääb Halinga ja Tabria küla vahelisest teest 700 m lõunasse ja sellega risti kulgevast metsavaheteest 380 m läände. Akupere linnus jääb Lõimemäest 1,2 km kagusse.

Sisestatud: 18.02.2010.

Mälestise ajalugu


Lõimemäge on oma teoses "Muinasaja teadus eestlaste maal. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast" maininud Jakobi kihelkonna linnuste ja pelgupaikade all ka Jaan Jung. Talle saadetud teadete järgi olla Enge vallas kaks mäge: üks Haagupere ja teine Lõime mägi. Seal olla vanal ajal kaks Eesti vanemat elanud, kes väga rikkad olnud. Neil mägedel olnud vist suured pihapuu aed ümber ja suured raud väravad ees. [...] Ka olla nendel eluasemetel vall ümber olnud.
Lõimemäge on maininud ka V. Lõugas ja J. Selirand raamatud "Arheoloogiga Eestimaa teedel".
Riikliku arheoloogiamälestisena võeti Lõimemägi kaitse alla 1997. aastal.

Sisestatud: 18.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.01.2008.

Aruanded


Kriiska, A. 1997. Rauaaja leide Niidu külast (Pärnu-Jaagupi khk).

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 09.03.2015.