Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11720
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1311
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb kõrgemal põlluserval ja kujutab endast ovaalse põhiplaaniga 20 m pikkust ja keskosast 15 m laiust SO-NW suunalist lamedat küngast. Künka keskossa on põlluharimise käigust kogutud kive. Kalme pind on kaetud tiheda murukamaraga, aga selle all on tunda kompakset kivivaret. 1976. aastal selgus proovišurfi tegemise käigus, et mustjas-pruun kultuurkiht on kuni 60 cm paksune. Tõenäoliselt on tegemist II a tuh algusesse dateeruva kivikalmega.

Sisestatud: 26.01.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnu maakonnas, Are vallas, Tabria külas, Uida maaüksusel. Mälestis jääb Suigu-Pärnu-Jaagupi teest 100 m itta, Tabria asula südamest u 300 m põhja.

Sisestatud: 26.01.2009.

Mälestise ajalugu


Nimetatud kohas on kalme olemasolu nentinud Jaan Jung (Muinasaja teadus Eestlaste maal I(II) osa, lk 54). Kalmest on juttu ka Alo Tilga poolt 1927. aastal koostatud Pärnu-Jaagupi kihelkonna kirjelduses (lk 22-23) ja Mati Mandeli 1973. aasta inspektsiooni aruandes (mõlemad TLÜ AI arhiivis).
1900. aastal kaevas kalmet Pärnu Muinasuurimise Selts (vt SB Pernau II, 1899/1901, lk 150). Tööd toimusid põhiliselt M. Schokhoffi juhtimisel. Väikesemahuliste kaevamiste käigus avastati põletamata ja põletatud luid, kuid panuste puudumine ei lubanud kalmet täpsemalt dateerida.
Mälestise passi on 1976. aasta mais koostanud T. ja Ü.Tamla.

Sisestatud: 26.01.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25).

Sisestatud: 04.01.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 09.03.2015.