11720 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 11720 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 06.01.1998 |
Registreeritud | 06.01.1998 |
X-koordinaat | 538364.97 |
Y-koordinaat | 6494241.27 |
Mälestise vana number | 1311 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 07.02.17
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme paikneb kõrgemal põlluserval ja kujutab endast ovaalse põhiplaaniga 20 m pikkust ja keskosast 15 m laiust SO-NW suunalist lamedat küngast. Künka keskossa on põlluharimise käigust kogutud kive. Kalme pind on kaetud tiheda murukamaraga, aga selle all on tunda kompakset kivivaret. 1976. aastal selgus proovišurfi tegemise käigus, et mustjas-pruun kultuurkiht on kuni 60 cm paksune. Tõenäoliselt on tegemist II a tuh algusesse dateeruva kivikalmega. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Pärnu maakonnas, Are vallas, Tabria külas, Uida maaüksusel. Mälestis jääb Suigu-Pärnu-Jaagupi teest 100 m itta, Tabria asula südamest u 300 m põhja. |
Ajalugu Nimetatud kohas on kalme olemasolu nentinud Jaan Jung (Muinasaja teadus Eestlaste maal I(II) osa, lk 54). Kalmest on juttu ka Alo Tilga poolt 1927. aastal koostatud Pärnu-Jaagupi kihelkonna kirjelduses (lk 22-23) ja Mati Mandeli 1973. aasta inspektsiooni aruandes (mõlemad TLÜ AI arhiivis). |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on 50 m maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |