Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 11721
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(12)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.02.2009.

Mälestise kirjeldus


Leiuainese järgi on asulakohal eristatavad neli asustusjärku, kaks neist kiviaegsed. Enamik leitud esemelisest materjalist kuulub hilisesse kammkeraamika kultuuri. Leidub ka nöörkeraamika kultuuri savinõukilde. Rauaajal ning kesk- ja uusajal on samal kohal tõenäoliselt asunud talu.
Leiuainesest enamuse moodustavad kvartsi, vähem tulekivi killud ja üksikud teisese töötlusega esemed. Viimaste hulgas on märkimisväärsemad kolmnurkne tulekivist nooleots ja rida tulekivist ja kvartsist kõõvitsaid. Leitud on ka silmata kivikirves, venejkujuline kirves, silmaga kirve teraosa, mõned võrgukivid ja lihvimiskivid, tükk merevaiku, rohkesti savinõukilde ja põlenud loomaluid.
Savinõukillud liigituvad valdavalt hilise kammkeraamika hulka, kuid on ka mõned nöörkeraamika killud. Leiud on Pärnu muuseumis (PäMu 14642/A 25:15).
(Lemmetsa ja Malda neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjooksul. - Aivar Kriiska, Ulla Saluäär. Pärnumaa ajalugu. Vihik 3. Pärnu 2000)

Sisestatud: 13.02.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnu maakonnas, Audru vallas, Lemmetsa külas Liivamäe ja Lodja talu maadel. Asulakoht jääb Pärnu-Lihula maantee ja Audru jõe vahelisele alale. Audru jõe vasakkaldal, kõrge liivase terassi jõepoolsel serval paikneva kultuurkihi ulatuseks on mõõdetud ida-lääne suunas u 200 meetrit ja põhja-lõuna suunas u 50 meetrit. Jõgi on asulakohast praegu ca 100 m kaugusel ja mitu meetrit madalamal.

Sisestatud: 13.02.2009.

Mälestise ajalugu


1996. a augustis leidis Audru kooliõpilane Reelika Kollist kartulivõtmise käigus silmata kivikirve ja teatas sellest Pärnu Muuseumile. 14. oktoobril fikseerisid Aivar Kriiska, Jüri Kleimola ja Aldur Vunk kiviaja asulakoha olemasolu. 1996. a sügisel ja 1997. a kevadel inspekteeriti muistist korduvalt (vt Kiviaja asulakoht Audru lähedal. Aivar Kriiska. Pärnu Postimees. 06. detsember 1997).
1997. aastal koguti süstemaatiliselt leide kogu asula alalt, fikseeriti asula suurus ja tehti kultuurkihi säilivuse ja iseloomu selgitamiseks 2 ruutmeetri suurune proovikaevand (Vt: Lemmetsa ja Malda neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjooksul. - Aivar Kriiska, Ulla Saluäär. Pärnumaa ajalugu. Vihik 3. Pärnu 2000).
Riikliku kaitse alla võeti Lemmetsa neoliitiline asulakoht 01. septembril 1997. aastal.

Sisestatud: 13.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MkS § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.01.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 09.03.2015.