Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kirikunukk"
Mälestise registri number 11723
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MkS § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.01.2008.

Meedia


Liu kirikuase ja kalmistu.
E. Rajari

Teatas: Floriida Naut, pensionär, endine raamatukogu juhataja, kodu-uurija. Elukoht: Pärnu maakond Audru vald Marksa küla. Esimene visuaalne ülevaatus 20. märtsil 1995. Teine ülevaatus koos F. Naudiga ja Viru talu perenaisega 26. aprillil 1995, fotod. Kaasas pr Maia Lutsar.

Kirikuase on neljakandilise põhiplaaniga, veidi piklik ida-läänesuunaline küngas, mida on korduvalt rikutud kaevikute ja laskepesade kaevamisega (I ja II maailmasõda). Ka vana majakas olevat olnud sellel kohal kui kõrgemal künkal.

Küngas koosneb moreenist, läänepoolses küljes on näha munakive, lõunapoolsel küljel on tajutav täisnurkne planeering, mis võib olla kiriku vundamendi jälg. T. Saare järgi olevat kirik olnud puust, sarnane Ruhnu puukirikule ja põletatud maha Põhjasõja lõpul. Moreen sisaldab üksikuid luukilde. Kaevikute kaevamisel nii I kui ka II ilmasõja ajal ja kaevu kaevamisel majakast lõunas (umb 15 m) asunud talu õuel (talu praeguseks hävinud) tulnud välja terved luustikud.

Mellini kaardil on kirik Pootsis. Seal ei teata kunagi kirikut olemas olnud, Liu kuulus aga orduajast saati Pootsi alla ja siit võib olla viga pärit. Kalmistu on olnud ümber kiriku, lõuna suunas, kuna meri ulatus peaaegu kirikuni, umb 5 m ulatuses, läänesuunas võis ulatuda umbes 10 m ja idasuunas sama palju. Kirikust põhja-kirdesuunas ulatub kalmistu arvatavasti üle 100 meetri. Matusepaigalt on leitud Rootsi münt 1/4 ööri aastast 1644 (Fl. Naudi käes). Sinna maetud ka peale rootsi aja lõppu. Esimesed teated Pootsi (?) Liu kiriku kohta on 15. sajandist kui Vana-Pärnu preestrid käinud Sarvis ja Pootsis eesti keeles jutlustamas (M. Lutsar). Sirelid istutatud kohale, kus olnud kiriku tähistamiseks istutatud suur pappel, mis saeti maha II maailmasõja ajal.

Sisestatud: 03.11.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.