Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11725
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 29.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Tehislike lohkude esinemine kivil.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 11.11.2009.

Mälestise kirjeldus


Ohvrikivi asub Hiiemäel (11724), selle põhjapoolses osas. On lame, lõuna suunas langev, suure u 50 cm läbimõõduga tehislohuga hall graniitkivi. Kivi on piklik, mitme murdega, kõrgus põhjapoolses otsas 70 cm, lõunapoolses 30 cm, pikkus 1,5 m, laius 1 m.

Sisestatud: 08.05.2002.

Mälestise ajalugu


Urmas Sinkel 28.03.1997
Vastavalt kod. Floriida Naudilt saadud informatsioonile kontrolliti 14. märtsl oletatavat arheoloogilist objekti (ohverdamiskoht "Hiiemägi" koos ohvrikiviga). Kohapeal selgus et mälestis asub Pärnu maakonnas Audru vallas Marksa külas Tuuliku kooperatiivi suvilate vahel, suvilateni viib Audruranna-Liu tee ääres asuvast Kotimäe bussipeatusest algav edela-kirde suunaline kruusatee (ca 300 m). Huvipakkuv objekt ise asub Sookand Mardile kuuluvast suvilast 15 m edelas. Ohvrikivi ise on lame, lõuna suunas madalam ca 50 cm läbimõõduga tehislohuga kivi, mitme murdega, piklik NO-SW suunaline kõrgusega: kõrgem põhjapoolne ca 70 cm, lõunapoolne lohu kohal ca 30 cm, pikkus ca 150 m, laius 100-110, materjaliks hall graniit, lohu sügavus ca 15 cm. Läheduses on rida suuri kive. Nn Hiiemägi on ümbruskonna kõrgem koht, kust mereni on ca 250-300 m.

Sisestatud: 17.05.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MkS § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.01.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.03.2015.