Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11733
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 16-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


1. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2. Kirjalikult fikseeritud pärimus.
3. Kunstlike lohkude esinemine.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Ovaalse põhiplaaniga, madal, maapinnaga tasa olev raudkivi. Kivi pikkus O-W suunas on 1,3 m, laius N-S suunas on 1 m. Kivi lameda pealispinna keskosas leidub üks korrapärane, hästi lihvitud kunstlik lohk. Lohu läbimõõt on 7 cm, sügavus 4,5 cm.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Halinga vallas, Kodesmaa külas, Kondi-Mihkli maaüksusel. Talumajast jääb kivi 20 m põhja poole, Tallinn-Pärnu maanteel kohast, kus maanteelt kulgeb harutee Pärnu-Jaagupisse 250 m ida poole.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m maa-ala mälestise väliskontuurist alates (MkS § 25), (18802:002:0091).

Sisestatud: 07.01.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.03.2015.