Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11738
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1298
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, inimluude olemasolu; kirjalikult fikseeritud pärimus

Sisestatud: 19.02.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnu maakonnas, Halinga vallas, Pärnu-Jaagupi alevikus, katastriüksusel tunnusega 62701:005:0043. Kalme jääb Pärnu-Jaagupi-Kergu teest 60 m lõunasse, Uduvere kalmistule viivast Kalmistu teest 10 m itta.

Sisestatud: 19.02.2009.

Mälestise ajalugu


Jaan Jung oma teoses "Muinasaja teadus eestlaste maal. I (II) osa." (lk 56) kirjeldab Uduvere mõisa põllul asuvat kivivälja: "Need näis nagu mõned hauad ja kraavid olevat, nagu vahest sõjaplatsi matuse kohad on." ning manitseb tulevikus seda kohta tähele panema ja "läbi katsuma". 1930. aastal ilmunud koguteoses "Pärnumaa" on mainitud Uduvere asunduse Valtri talu põllul asuvat kivikalmet.
Suulise pärimuse järgi on nimetatud kalme puhul tegemist Põhjasõja päevilt pärit hauakohaga, kuhu olevat maetud katku surnud rootsi sõjamehed 3 ühishauda. Ühel on uskumuse järgi näha piirikivid, teine olevat veidi eemal põllul ja kolmanda asukoht on teadmata. Ka olevat kuskil läheduses rootsi kindrali haud.
Mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Sisestatud: 20.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MkS § 25).

Sisestatud: 07.01.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 09.03.2015.