Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11742
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 18-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.02.2009.

Mälestise kirjeldus


Mälestis jääb Vahenurme mäe laugele lääne-edelanõlvale, suhteliselt kõrgele põllumaale. Asulakoha ulatus idast läände on umbkaudu 350 meetrit, põhjast lõunasse ligi 100 meetrit. Lõunas ja kagus on asulakoha piiriks Vahenurme töökodade tagant kulgev külavahetee, idas kunagise Rehe talu õu, põhjas Rehe tallu kulgev jalgrada ning läänes ja edelas kunagise Vahenurme karjamõisa hooned. 1977. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute alusel on asulakoha kultuurkiht dateeritud 11.-13. sajandisse.

Sisestatud: 16.02.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Pärnumaal, Halinga vallas, Vahenurme külas, ulatudes katastriüksustele tunnustega 18801:002:0017 ja 18801:002:0131.

Sisestatud: 16.02.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta saadi esmakordselt infot Vahenurme Veskimäe talu elanikult Heino Veskimäelt, kelle jutu järgi 1972. aasta paiku olevat Vahenurme mäelt elektriposti paigaldamise käigus u 1 meetri sügavuselt põlenud luid ja tuld saanud kive leitud. 1977. aastal kaevati nimetatud postist 1 meetri võrra põhja poole proovišurf, milles esines 40-100 cm sügavusel põlenud kive ja sütt. Leiti ka savitihendeid, savinõukilde ja põlemata luukilde. Proovikaevamiste leiud paiknevad TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonna hoidlas. Mälestise passi koostas 1977. aastal Mati Mandel.

Sisestatud: 16.02.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 09.03.2015.