11744 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 11744 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 06.01.1998 |
Registreeritud | 06.01.1998 |
X-koordinaat | 523242.06 |
Y-koordinaat | 6496369.50 |
Mälestise vana number | 19-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 09.11.22
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Pikka seljandikku, mida mööda kulgeb Vahenurmest Pitsallu viiv tee nimetatakse endiseks Parasmaa koolimaja ümbruses "Pitsimäeks". Rahvajutu järgi olevat nimi tulnud sellest, et kunagi toimunud kitsa seljandikukaela kohal Pitsi talu juures Vene ja Rootsi vägede vahel lahing, milles rootslased olla "pitsitada" saanud. Suur osa sellest mäest on kruusana ära veetud, kusjuures kruusast on leitud suur hulk inimluid. 1976. a teostati mälestisel proovikaevamisi. 1976.-1980. aastatel uuriti kalmistu paremini säilinud osa arheoloogide poolt läbi. Kaevamistel selgus, et kalmistu kultuurkiht oli peaaegu kogu paksuses läbi küntud. 30-40 cm sügavuses paljandus looduslik liivakiht, millel olid näha sahajäljed ja matusejäänused. Viimased olid adraterast puutumatud vaid 3-4 m laiuses vööndis piki kaevandiala keskosa. Kaevamistel tuli päevavalgele mitu põletusmatust - kivide vahele asetatud tugevasti põlenud luud koos panustega. Ilmselt olid matusejäänused asetatud maapinnale või u 10 cm sügavusse lohku ning olid kaetud vaid mullaga. Samuti tõlgendati osa läbi uuritud ala kui kunagist surnute põletamiseks kasutatud kohta. Leiumaterjali hulgas domineeris keraamika, samuti leiti 11.-13. sajandi Lääne-Eesti tüüpilisi ehteid, esindatud olid ka tööriistad ja relvad. Leiumaterjali alusel on kalmistu dateeritud 11.-13. sajandisse, kusjuures kalmistu kõige hilisemaks matmispiirkonnaks on olnud põhjapoolne osa. Kalmistu uurimistulemuste ülevaade - M. Mandel. Über die archäeologischen Ausgrabungen im Dorf Linnamäe (Linnamaa). - ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. 1979, nr 4, lk 377-379. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Halinga vallas, Mäeküla külas, Lepiku talust 40 kuni 100 m kagus. Kalmistu hõlmab kagu-loode suunas 100 m pikkuse ja 20-25 m laiuse ala Maima-Pitsalu künnise ühes osas, nn Pitsimäe läänenõlval, Vahenurme-Maima-Lavassaare maanteest 45 m lääne pool. Tegemist on ajaloolise Linnamäe külaga. |
Ajalugu "Pitsimäe" kalmistu kohta leidub andmeid kihelkonnakirjelduses, vt A. Tilk Pärnu-Jakobi kihelkonna kirjeldus 1927. a, lk 14 (TLÜ AI arhiiv). Aastate jooksul on selle kalmistu alalt välja tulnud mitmeid irdmuistiseid, mis ka muuseumidesse (näiteks Pärnu muuseumi, Ajaloomuuseumi) jõudnud on. Aastatel 1976-1980 uuris kalmistu paremini säilinud osa ENSV Riiklik Ajaloomuuseum. Kaevati läbi u 865 m² suurune ala ning koguti 1183 numbrit muinasleidu. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (MkS § 25). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |