Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11753
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.07.2005.

Mälestise kirjeldus


Maa-alune kalmistu pole visuaalselt määratletav, inimluude leiukoht - talu hoonete ümbrus - on tasane liivane maa. Võrreldes mälestise asukohta vanade kaartidega, siis asus kalmistu vahetult asustuskeskuse (Rootsiküla külatuumiku) kõrval, endise kõige lõunapoolsema taluhoovi taga lõunas (vt Generalstabskarten von Estland Osten ehk nn verstakaart (1896. a).

Sisestatud: 01.07.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Künkra talu elamu all ja sellest lõuna-edela pool, külavaheteest vahetult idas.

Sisestatud: 01.07.2005.

Mälestise ajalugu


15.-18. sajandist pKr.
1980. aastate lõpus või 1990. aastate alguses rehealusesse rajatud garaaži kanali kaevamise käigus tuli välja inimluid - kaks koljut ja muud luud, esemeid ei leitud; Urmas Sinkeli suulise märkuse järgi leiti vaid üks ida-läänesuunaline panusteta luustik (Kriiska, A. 1997. Arheoloogilised uurimistööd Kihnu saarel 25.-29. aug 1997).

Sisestatud: 01.07.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1).

Sisestatud: 22.11.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.