Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11754
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1297
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.11.2005.

Mälestise kirjeldus


Haljasala kaguosas, loode-kagu suunaliselt üle haljasala kulgeva jalgtee ja Laada tn vahelisel alal on umbes 10 m läbimõõduga küngas, mis omakorda asub põhja-loode – lääne-edela suunalisel seljandikul. Seljandik ulatub Laada tänavast kuni Kiriku tänavani, kus ta sujuvalt ümbritseva maapinnaga kokku sulab. Seljandiku pikkus on 60 m ja laius 10 m. Seljandikul asuva künka kõrgus on ca 50 cm, seljandiku kõrgust arvestades aga 0,75-1 m. Künka keskel kuivanud puu.

Sisestatud: 22.11.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub endise administratiivse jaotuse järgi Saarde kihelkonnas Pärnumaal. Kalmistu paikneb Kilingi-Nõmme endisel turuplatsil, nüüd haljasalal, mis on põhjast piiratud Pärnu maanteega, idast Laada, lõunast Kiriku ja läänest Turu tänavaga.

Sisestatud: 22.11.2005.

Mälestise ajalugu


16.-18. saj maa-alune kalmistu. Mälestist on mainitud Richard Indreko 1923. a. Saarde kihelkonna kirjelduses (lk 91, käsikiri Ajaloo Instituudi arheoloogia arhiivis Tallinnas). Kalmistu kohta on andmeid ka samas arhiivis säilitatava juhusliku materjali hulgas. Rahvapärimuse kohaselt on künkal asuv puu Rootsi kuninga Karl XII istutatud. Männi alla olevat maetud kolm Rootsi kindralit. 1920-ndail aastail on lapsed mängides künkalt leidnud inimluid. Kilingi-Nõmme alevivalitsus võttis toona männi kaitse alla ning ehitas künkale aia ümber.
Jaan Jung „Muinasaja teadus Eestlaste maalt. II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast“ 1898, lk 48 (Saarde kihelkonna kooliõpetaja P.Sitska teade Jungile): „ Wene wägi olla ka Kilingi Nõmme laada platsi kohas laagris seisnud, kus sõja pealik ära surnud, keda sinnasamasse liiwa künka otsa maha maetud. Aastat 6 tagasi kaewatud seal suure wana männa kõrwa kartohwli koobast, kus juures surnu luud wälja tulnud. Mõned nimetanud neid Wene sõjapealiku luudeks.“

Sisestatud: 22.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vt Lisa 1. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 22.11.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.