Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Hiiemets
Mälestise registri number 11770
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 498523.35
Y-koordinaat 6493778.66
Mälestise vana number 28-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 15.09.21

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Hiiekoht.

Mälestise tunnus


Hiiekoht vastab nii riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele kui ka arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele. Hiiekohana kaitse all oleva mälestise tunnused on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, kirjalikult fikseeritud pärimus ning algupärases asukohas säilinud puistu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Kirjeldus


Hiiekoht on ovaalse põhiplaaniga, suurusega umb 78 x 44 m madalam ala, kus paiknevad eraldi kaitse all olev ohvriallikas ja neli ohvrikivi. Hiiekoht paikneb Lihula-Pärnu maantee ääres ja on ümbritsetud põllu-/heinamaaga. Hiiekohta (nimetatud tihti ka Hiiemetsaks) on kirjeldatud vähemalt kuues kirjalikult fikseeritud pärimusteates – nende hulgas Jaan Jungi korrespondendi teade ja 1923. aastal koostatud kihelkonnakirjeldus. 1923. aastal kirjeldatakse madalat kohta, kus kasvavad lepad. Peamine ohverdamiskoht on olnud hiiekohas asuv allikas. Kirjeldused nimetavad ka arheoloogiliste leiude leidmist piirkonnast. 1896. aasta A. Suurkaski poolt kogutud teave sedastab, et piirkonnas kasvasid vanad „tugevad“ hiiepuud, mida olnud seal mitu sada. Nimetatakse, et seal on „vanad hiied“, kus paganad ohverdamas käinud. Tõenäoliselt mõeldakse „vanade hiite“ all seal kasvavaid/kasvanud puid.

Sisestatud: 11.09.2003.

Asukoha kirjeldus


Asub Pärnu maakonnas Koonga vallas (end admin jaotuse järgi Pärnumaal Mihkli khk) külas Viina maaüksuse maal, Palsu talust 100 m lääne-loodes, Pärnu-Lihula mnt lääneservas. Hiiekohas on veel arheoloogiamälestisena kaitse all neli ohvrikivi ja ohvriallikas.

Sisestatud: 11.09.2003.

Ajalugu


Hiiekoht I-II at.

Sisestatud: 11.09.2003.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 09.03.2015.