Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11781
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 2654
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


1) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 02.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Kivi asetseb lääne-ida suunaliselt. Kivi ligikaudsed mõõtmed: pikkus 3 m, laius 2 m (läänepoolne ots on laiem), kõrgus 1,4-1,5 m. Kivi on veidi sammaldunud ja pealtosast purunenud seal tehtud jaanitulede tõttu. Lõhutud osas olevat kunagi ka mingeid tähti näha olnud. Terveks jäänud pealispind on enam-vähem lame. Kohati esineb looduslikke nõgusid ja lohkusid. Ümbruses paikneb ka väiksemaid kive.

Sisestatud: 02.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub Koonga vallas, Õepa külas, Laosse maaüksuse kirdenurgas. Hävinud Laose talu asemest jääb kivi u 180 m põhja ning vanast külavaheteest u 25 m ida poole.

Sisestatud: 02.04.2008.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi traditsioon võib ulatuda I at pKr, jätkudes 19. sajandini või isegi 20. sajandi alguseni. Rahvapärimuse järgi olla kivile ohverdatud. Samuti tehtud kivi peal igal jaanipäeval jaanituld, mistõttu on osa kivist purunenud.

Sisestatud: 02.04.2008.

Meedia


Mapinfos märge: Salevere (end Õepa) küla, Laose talust u 170 m põhja-loodes, talust Tamme külla viivast teest 10 m ida pool, karjamaal.

Rajari märkmed: 11. 06. 1999, läbimatu kadastik, võimatu leida. Väiksem kivi tee ääres ei ole ohvrikivi?

Sisestatud: 03.11.2005.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.03.2015.