Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11783
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


1) Inimluude olemasolu.
2) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.05.2008.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on maa-aluse kalmistuga, mis jääb übritsevast maapinnast mõnevõrra kõrgemale u 50 x 25 m alale, paiknedes osaliselt ka Tarva kooli söökla all. Et nimetatud kalmistul arheoloogilisi uuringuid toimunud ei ole, siis võib edasiste uuringutega selle ala täpsustuda.

Sisestatud: 13.05.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Koonga vallas, Tarva külas, Tarva koolimaja hoovis, kooli peahoonest põhja pool ümbritsevast mõnevõrra kõrgemal seljandikul. Kalmistu jääb Mihkli - Odremaa teest vahetult idasse.

Sisestatud: 13.05.2008.

Mälestise ajalugu


Kaitsealuse kalme näol on tegemist ilmselt muinasaja lõpu ja keskaega kuuluva maa-aluse kalmistuga. Eraldi arheoloogilisi kaevamisi paigal läbi pole viidud, kuid inimluud paljandusid 1960. aastatel tehtud vee- ja kanalisatsiooni vedamisega hoonetesse.

Sisestatud: 13.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m raadiusega ala selle väliskontuurist alates (MkS § 25).

Sisestatud: 13.05.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.