Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Hiieallikas"
Mälestise registri number 11787
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 27-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Neljast allikast kõige enam ummistunud, kuid tema algne asukoht kahe raudkivi vahel (neist mõnevõrra kirde pool) on äratuntav vesisema rohtunud alana läbimõõduga 1-1,5 m. Allikast kirde pool oli passi koostamise ajal jälgitav temast kunagi välja voolanud veesoone ase. Allikat piiravad kivid on sammaldunud. Põhja poolne: Põhi-lõuna 1,1 m, ida-lääs 0,8 m, kõrgus 0,45. Madalam lõuna poolne: pealt kiilukujulise harjaga kirre-edel 1.0 m, loe-kagu 1,4 m, kõrgus 0,9-1 m.
Allikast väljavoolavad veesooned ühinevad põhja pool väikeseks ojaks, mis suubub 35-40 meetrit põhja pool võsas suurema, ida poole oolava oja kraavi. Viimane saab alguse kahest teineteisest 10 m kaugusel asuvast allikast, mis paiknevad ohvriallikatest umbes 50 m kaugusel võsas.

Sisestatud: 11.09.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pärnu maakond Koonga vald Tarva küla. Mälestise leidmiseks tuleb juhinduda Vaino talu lauda kivivare ja Korise talu järgi. Asub endisest rohtunud, kahelt poolt kiviaedadaega ääristatud külateest põhja pool, madalas lepavõsas. Kaugus külavaheteest on 13-14 m. Käesolev "Ohvriallikas" paikneb allikast (reg nr 11786) 1,5-2 m põhja pool.

Sisestatud: 11.09.2003.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 09.03.2015.