Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11791
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 527738.56
Y-koordinaat 6472094.44
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Vaade asulakohal reg nr 11791 Haapsalu mnt-l Uus-Pärnu poole. Foto: Vimberg, 10.06.2010.
Vaade asulakohal reg nr 11791 Haapsalu mnt-l Uus-Pärnu poole. Foto: Vimberg, 10.06.2010.

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 01.11.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 22.02.2011.

Asukoha kirjeldus


Vana-Pärnu kalmistu - Ranna t - Soo t - Merekalda t - Pärnu ja Sauga jõgi.

Sisestatud: 13.09.2011.

Ajalugu


Vana-Pärnu asula tekkis arvatavasti 1240. a-tel. 1251. a viidi sinna Lihulast üle Saare-Lääne piiskopkonna keskus, samal aastal valmis kivist toomkirik. Linn põles ja toomkirik purustati leedulaste rüüsteretke ajal 1263. a, piiskopi residents viidi üle Haapsallu. Aastate 1322-37 vahel sai Vana-Pärnu linnaõiguse, 1412 mainitakse raadi; taastati hoonestust, sh kivist kirik. 16-17. sajandi sõdades Vana-Pärnu hävis. Eksisteeris edaspidi kalurikülana kuni liitmiseni linnaga 19. sajandil. Asula algset struktuuri ei ole uuritud.

Sisestatud: 31.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 10.02.2014.

Aruanded


Tamla, Ü. 2011. Aruanne arheoloogilisest järelevalvetööst Vana-Pärnus Kesk tn 10a kinnistul.
Tamla, Ü. 2010. Aruanne arheoloogilistest järelvalvetöödest Vana-Pärnu kaitsealal Luha tn 2b kinnistul.
Tamla, Ü. 2010. Aruanne 2009. a arheoloogilisest järelevalvest Vana-Pärnu kaitsealal: Haapsalu mnt 24, 34 ja 44 kinnistul.
Tamla, Ü. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvetööst Vana-Pärnus Haapsalu mnt 50 kinnistul.
Tamla, Ü. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvetööst Vana-Pärnus Haapsalu mnt 4a kinnistul.
Tamla, Ü. 2009. Vana-Pärnu kaitseala idaosas toimunud arheoloogiliste uuringute aruanne.
Tamla, Ü. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvetööst Vana-Pärnu kaitsealal Kesk tänav 13a kinnistul.
Tamla, Ü.; Lätti, P. & Kallis, I. 2007-2008. Aruanne arheoloogilistest järelevalvetöödest seoses vee-, sadevee ja kanalisatsioonitrasside kaevamisega Vana-Pärnu muinsuskaitsealale 2007. aasta suvel ja sügisel.
Peets, J. & Kriiska, A. 1995. Pärnu jahtsadama laiendustööde käigus 1990. aastal leitud keskaegse laevavraki konserveerimise II etapi tööde aruanne.
Sepp, T. & Käsi, K. 1991. Pärnu Hansakoge allveearheoloogiliste uurimistööde ning väljatõstmise aruanne.

Sisestatud: 02.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 09.03.2015.