11791 Asulakoht

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 11791 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 06.01.1998 |
Registreeritud | 06.01.1998 |
X-koordinaat | 527738.56 |
Y-koordinaat | 6472094.44 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 01.11.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Vana-Pärnu kalmistu - Ranna t - Soo t - Merekalda t - Pärnu ja Sauga jõgi. |
Ajalugu Vana-Pärnu asula tekkis arvatavasti 1240. a-tel. 1251. a viidi sinna Lihulast üle Saare-Lääne piiskopkonna keskus, samal aastal valmis kivist toomkirik. Linn põles ja toomkirik purustati leedulaste rüüsteretke ajal 1263. a, piiskopi residents viidi üle Haapsallu. Aastate 1322-37 vahel sai Vana-Pärnu linnaõiguse, 1412 mainitakse raadi; taastati hoonestust, sh kivist kirik. 16-17. sajandi sõdades Vana-Pärnu hävis. Eksisteeris edaspidi kalurikülana kuni liitmiseni linnaga 19. sajandil. Asula algset struktuuri ei ole uuritud. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Aruanded Tamla, Ü. 2011. Aruanne arheoloogilisest järelevalvetööst Vana-Pärnus Kesk tn 10a kinnistul. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |