Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 11792
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 529179.10
Y-koordinaat 6472582.23
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.04.18

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 22.02.2011.

Asukoha kirjeldus


Sauga jõgi - Vana-Sauga t - Jannseni t - Tallinna mnt - Oja t - Kaevu t - Pärnu ja Sauga jõgi

Sisestatud: 13.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 10.02.2014.

Aruanded


Piirits, P. 2010. Arheoloogilised uuringud Pärnus Ilvese tn. 1B väikeindividuaali vundamendisüvendi rajamisel.
Tamla, Ü. 2010. Rääma asulakohta arheoloogiliste uuringute aruanne: Järelvalvetöö Ilvese tn 2 kinnistu kanalisatsioonitrassi kaevamisel.
Talma, Ü; Lätti, P. 2010. 2008-2010 arheoloogilised uuringud Pärnus Rääma linnaosas
Bernotas, R. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Ilvese tn 15 kanalisatsioonitrassi kaevise kaevetöödel.
Vissak, R. & Piirits, P. 2008-2009. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Rääma linnaosa trasside rajamisel.
Vissak, R. 2008. Arheoloogiline järelevalve Pärnus Vana-Sauga 12b vee- ja kanalisatsioonitrassil.

Sisestatud: 14.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 09.03.2015.