Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 11810
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 2100
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Leiukoha stratigraafia on võrdlemisi keeruline. Mättakihi all asub 2-meetrine liivakiht (Antsülusjärve setted), nende all umbes 1 m paksune viiruline Joldiamere settekiht, selle all 0,1-0,2 m paksune huumusekiht, mis ongi asula kultuurkihiks. Selle all asub hall liivakiht (Balti jääpaisjärve setted). Orgaanilisest ainesest tehtud radiosüsiniku dateeringu järgi elati Pulli asulakohal u 9000.-8550. a eKr. Pullist leitud asustusjäljed on siiani vanimad teadaolevad Eestist. Elukoht paiknes Pärnu jõkke voolanud oja suudmes. Arvatavasti oli Pulli hooajaliselt (kevadeti-suveti) kasutatud laagripaik, mis üleujutuse tõttu maha jäeti. Leitud loomaluude järgi võib öelda, et peamiselt jahiti seal põtru, kopraid ja püüti kala. Samuti oli Pulli asukatel olemas esimene koduloom - koer. Kaevamistel saadud leiuaines koosneb peamiselt tulekivist valmistatud esemetest. Suur osa tulekivist on pärit Leedu lõunaosast või Valgevenest, vähemal määral on kasutatud kohalikku Eesti tulekivi. Leitud on mitmeid tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi ja pistoda, luust harpuuniotsi ja õngekonkse. Tööriistadest on säilinud luust talvad, naasklid ja teravikud ning tulekivist kõõvitsad ja noad. Ehetest on meieni jõudnud loomahammastest ripatsid. See leiumaterjal esindab mesoliitilise Kunda kultuuri vanemat järku.

Sisestatud: 19.01.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Sauga vallas, Pulli külas, Pärnu jõe paremkaldal. Jäädes katastriüksustele tunnustega 73001:007:0078, 73001:007:0089; 73001:007:0184 ja 73001:007:0016. Kaitse all on trapetsjas territoorium, mille lõunakülje pikkuseks on 260 meetrit ning ulatus põhja-lõuna suunas 140 meetrit.

Sisestatud: 14.01.2009.

Mälestise ajalugu


Esimene juhuleid Pulli asulakohalt - suur mustast tulekivist nukleus - saadi juba 1930. aastatel. Kultuurkiht avastastati geoloogide poolt 1967. aastal vana kruusaaugu uurimisel, kui märgati 3 m paksuste liivakihtide all huumusekihti. Aastatel 1968-1973 ja 1975-1976 kaevati arheoloogide Lembit ja Kaarel Jaanitsa juhtimisel läbi üle 1100 ruutmeetri suurune ala. Kaevamistel saadud leide säilitatakse TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude hoidlates peanumbrite 4441 ja 4476 all. Mälestiseks tunnistati Pulli asulakoht 1973. aastal.

Sisestatud: 19.01.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 09.03.2015.