Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 11813
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1337
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Tehislike lohkude esinemine kivil ja kirjalikult fikseeritud pärimuse olemasolu.

Sisestatud: 12.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Ohvrikivi on kujult piklik, kirde-edela suunaline. Mõõtmed: pikkus 3,25 m, suurim laius 2,2 m, suurim kõrgus 1,2 m. Kivi ümbermõõt maapinna lähedalt on 8,7 m. Kivi meenutab sadulat - tema keskosa on mõlema otsaga võrreldes mõnevõrra madalam. Ühtegi selgepiirilist lohku ei ole märgata.

Sisestatud: 12.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pärnu maakonnas, Surju vallas, Ristikülas, Reiu jõe vasakul kaldal, jõest umbes 70 m lõuna-edelas, Kullo-Veski kinnistul.

Sisestatud: 12.10.2006.

Mälestise ajalugu


Arvatavalt II at m.a.j pärit ohvrikivi.

Sisestatud: 12.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


5 m laiune maariba ohvrikivi ümber.

Sisestatud: 12.10.2006.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.03.2015.