Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 11825
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1365
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 18.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Pärnumaal, Tori vallas Elbi külas endise Tilga talu maadel.
Tootsi raudteejaamast mööda raudteed Tori poole minnes üle Sauga jõe, endiselt raudteeülesõidukohalt paremale, mööda vaevutuntavat teekohta umbes 100-150 m kuni ristuvate topeltkraavideni. Matuseala algab kraavide tagant (võimalikud on ka eespool kraave matused) ja kulgeb piki jõe kallast umbes 30-50 m ulatuses, jõest kord 5, kord kuni 40 m kaugusel. Keset kalmistuala on talu vare. Jõe kaldas on kivist ja betoonist keldri või kartulikoopa vare, mille rajamisel leitud luid, püssilukke, vana raha.

Sisestatud: 18.10.2006.

Mälestise ajalugu


XV-XVIII saj maa-alune kalmistu. Rahvapärimuse järgi katkuaegne matmispaik.

Sisestatud: 18.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1).

Sisestatud: 27.11.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 09.03.2015.