Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohverdamiskoht
Mälestise registri number 11838
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
Mälestise vana number 1371
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Mälestise tunnus


1. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2. Kirjalikult fikseeritud pärimuse olemasolu.

Sisestatud: 06.05.2009.

Mälestise kirjeldus


Hiiemäena on säilinud osa paari meetri kõrgusest kruusakünkast, millel muistis asub. Pärimuse järgi 19. sajandi lõpus asus ohverdamiskohal suur, laiavõraline tamm, mis hävis äiksetormi käigus. Paarkümmend aastat tagasi asus künkal triangulatsioonitorn.

Sisestatud: 06.05.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tori vallas, Selja külas, aadressil Rakvere mnt 10, katastriüksusel tunnusega 80801:001:0320. Pärnu-Rakvere maanteest jääb mälestis u 70 m idakagusse, võitööstuse endise tööliste elamu ja eramu vahelisele õuealale. Teepoolsesse ossa on rajatud õunapuuaed, künka idapoolne osa langeb maaparanduskraavi suunas olulisel määral.

Sisestatud: 06.05.2009.

Mälestise ajalugu


Hiiekohta on mainitud Jaan Jungi poolt 1897. aastal koostatud teoses "Muinasaja teadus eestlaste maal. Kohalised muinasaja kirjeldused Liivimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast I (II) osa" (lk 45) kirjeldatakse Toris Kasekülas, Alta talu piiri sees asuvat Saratiku hiiemäeks kutsutavat kohta. Keset seda mäge kasvanud suur tamm, mille pikne ühel suvel puruks löönud. Vanad inimesed teadnud sel ajal, et see üks tähtsamatest hiiemägedest oli, kuhu inimesed kaugelt ohverdamas käinud. Ühel aastal oli sealt kruusa kaevates ka suur hulk inimeste luid välja tulnud, millest näha, et seda võidi ka matusepaigaks kasutada.
Muistist on mainitud ka Eerik Laidi koostatud Tori kihelkonna muinasteadlikus kirjelduses aastast 1924 (käsikiri TLÜ Ajaloo Instituudi arhiivis).
Mälestise pass on koostatud Kaarel Jaanitsa poolt 1972. aasta septembris.
Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 01.09.1997. aastal

Sisestatud: 06.05.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 1), jäädes katastriüksustele tunnustega 80801:001:0320 ja 80801:001:0171.

Sisestatud: 05.05.2009.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 09.03.2015.