11849 Kivikalme "Kiriku alune koht "

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kiriku alune koht "
Mälestise registri number 11849
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 500482.00
Y-koordinaat 6478702.40
Mälestise vana number 11-k
Ava kaardil
Vaade kivikalmele "Kiriku alune koht" loodest. Foto: Karin Vimberg, 12.03.2009.
Vaade kivikalmele "Kiriku alune koht" loodest. Foto: Karin Vimberg, 12.03.2009. Vaade tähisele. Foto: Karin Vimberg, 12.03.2009.
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.09.22

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 09.03.2015.